Kuidas peatada looduslike tolmeldavate putukate arvukuse vähenemine?
Tolmeldavate putukate arvukuse vähenemine ohustab toidu kättesaadavust, meie tulevast jõukust ja loodust. ELi institutsioonid ning paljud Euroopa riigid, piirkonnad ja linnad on teinud sellega tegelemiseks mitmeid algatusi, kuid paljud probleemid on endiselt lahendamata.
Kuidas lahendada rakendamisega seotud probleeme ja võtta konkreetseid meetmeid?
Küsimus ei kuulu lihtsate kilda, vaid on ambitsioonika eesmärgiga ning selle üle tuleb arutleda! See ülesanne on usaldatud 100 juhuslikult valitud noorele eurooplasele vanuses 18–29 aastat, kes ühinevad assambleega, et töötada 2025. aasta septembrist kuni 2026. aasta märtsini välja lahendused ja poliitilised soovitused.
Aga kuna see probleem puudutab meist igaühte, soovime avada arutelu kõigile kodanikele.
Loe edasi, et saada teada, kuidas arutelus osaleda ja miks see on oluline.
Miks on tolmeldajad olulised?
Looduslike putuktolmeldajate hulka kuuluvad erakmesilased, kimalased, sirelased, liblikad, koid ja muud lendavad putukad, herilased ning isegi mardikad! Need silmatorkamatud loomakesed on inimühiskonna ja looduse jaoks palju olulisemad, kui nende väike suurus arvata laseks. Umbes neli viiest põllukultuurist ja looduslikest õistaimedest sõltub tolmeldajatest, kes kannavad üle õietolmu ja aitavad neil paljuneda.
Lisaks sellele on putukad olulised ka kahjuritõrje ja mulla seisundi seisukohast ning nad on toiduahela vajalik osa.
Kui nende loomade arvukus – maakasutuse muutuse, intensiivse põllumajanduse ja pestitsiidide kasutamise, keskkonnareostuse, invasiivsete võõrliikide ja kliimamuutuste tõttu – väheneb, lõhub mõju terveid ökosüsteeme, kahjustades elurikkust, toidutootmist, majandust ja lõppkokkuvõttes inimeste heaolu. Seega tähendab tolmeldavate putukate kaitsmine keerukate sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide lahendamist.
Mis on kodanike jaoks kaalul?
Kuna meie elu on tihedalt seotud tolmeldajate saatusega, peaksid otsused selle kohta, mida teha, olema ulatusliku avaliku arutelu teema.
Toiduga kindlustatus on eksistentsiaalse tähtsusega küsimus, aga millist liiki toitu me toodame ning kuidas me seda teeme, sellel on olulised kultuurilised ja majanduslikud tagajärjed. Nende putukate kaitse mõjutab ka seda, kuidas haljasalasid majandatakse – alates eraaedadest ja avalikest parkidest kuni looduskaitsealadeni. Nagu paljud muud keskkonnakriisi aspektid, paneb putuktolmeldajate arvukuse vähenemine mõtlema meie ühiskonna ja elava maailma vaheliste suhete suuremate küsimuste üle.
Noortel on selles arutelus kindlasti eriline huvi, sest nad elavad suurema osa oma elust tagajärgedega, mis tulenevad kriisist ja täna tehtavatest otsustest – või nendest, mida me ei tee. Seepärast toob assamblee kokku noored kodanikud. Ent kuna see arutelu on meie kõigi jaoks oluline, loob see platvorm ruumi laiemaks teabevahetuseks.
Ajakava
- Juuni–september 2025Veebipõhine arutelu
Arutelu laiendamine kodanike kogemuste ja murede kogumise abil
- 26.–28. september 2025Assamblee esimene kohtumine – Brüsselis
Teema uurimine ja suuna määramine
- Oktoober–november 2025Veebipõhine arutelu
Ideede genereerimine ja näidete kogumine
- 5.–7. detsember 2025Assamblee teine kohtumine – Brüsselis
Valikuvõimaluste arutamine ja probleemide kaalumine, alustatakse tööd soovitustega
- Jaanuar–august 2026Veebipõhine arutelu
Assamblee esialgsete ettepanekute kaalumine
- 6.–8. märts 2026Assamblee kolmas kohtumine – Brüsselis
Soovituste viimistlemine
Kõik on kutsutud aruteluga ühinema!
Järgmiste kuude jooksul võimaldab see platvorm kodanikel kogu Euroopast vahetada arvamusi ja kogemusi, et luua tõeliselt interaktiivne aruteluruum.
Kõik on teretulnud arutelus osalema ja andma oma panuse ideede otsimisse. Nii saame tagada, et võtame arvesse võimalikult paljusid mureküsimusi, vajadusi ja vaatenurki.
Platvormil toimuv arutelu seotakse assamblee nõupidamistega, et tagada nende kahe protsessi vahel parim „risttolmlemine“.
Saate osaleda siin – kodanike kaasamise platvormil – ja toimuval silma peal hoida!
Mida assambleelt oodata?
Assamblee noored liikmed õpivad kõigepealt seda, millised on peamised probleemid tolmeldajate kaitsmisel.
Kuid suurema osa ajast pühendavad nad eri perspektiivide arutamisele, lahenduste pakkumisele ja uute lähenemisviiside arutamisele probleemide lahendamiseks.
Poliitilise ja sotsiaalse tausta paremaks mõistmiseks suhtlevad assamblee liikmed ka poliitikute, sidusrühmade ja kodanikuühiskonna osalejatega.
Lõpuks töötavad nad välja soovitused ELi institutsioonidele ja teistele otsustajatele ning asjaomastele sidusrühmadele.
Assamblee annab ka võimaluse arutleda noorte rolli üle keskkonnapoliitikas ELi tasandil koos Euroopa institutsioonidega pikemas perspektiivis.
Lisateave
Lisateavet tolmeldajate, nende tähtsuse ja neid ähvardavate ohtude kohta saab sellelt lehelt: Pollinator Brief (inglise keeles) ja muudest teabeallikatest.
Tutvuge tööga, mida EL on juba teinud.
Uurige, milline oleks meie maailm ilma putuktolmeldajadeta: tolmeldajate park.