Tolmeldajaid käsitlev Euroopa noorteassamblee

Assamblee liikmed kohtusid Brüsselis kolm korda kohapeal ja mitu korda veebis. Selle aja jooksul arutasid nad tolmeldajate arvukuse vähenemist ekspertidega, püüdsid leida lahendusi sidusrühmade ja poliitikakujundajatega ning arutasid konkreetseid meetmeid lahenduste rakendamiseks. 

Nende töö tulemusena esitas assamblee 32 soovitust, mis käsitlesid pestitsiidide kasutamist, põllumajandust ning maakasutust ja elupaikade kaitset. 

Ettepanekud hõlmavad pestitsiidide kasutamise ja toksilisuse vähendamist, tolmeldajate elupaikade kaitsmist ja taastamist ning tolmeldajasõbralikuma põllumajanduse suunas liikumist, tagades samal ajal põllumajandustootjatele ulatusliku toetuse. 

Assamblee liikmed kutsusid ka üles olemasoleva keskkonnapoliitika tugevamale järelevalvele ja jõustamisele, kaitsemeetmete suuremale rahastamisele ja haridusalgatuste rakendamisele.

Looduslike putuktolmeldajate hulka kuuluvad erakmesilased, kimalased, sirelased, liblikad, koid ja muud lendavad putukad, herilased ning isegi mardikad! Need silmatorkamatud loomakesed on inimühiskonna ja looduse jaoks palju olulisemad, kui nende väike suurus arvata laseks. Umbes neli viiest põllukultuurist ja looduslikest õistaimedest sõltub tolmeldajatest, kes kannavad üle õietolmu ja aitavad neil paljuneda. 

Kui nende loomade arvukus – maakasutuse muutuse, intensiivse põllumajanduse ja pestitsiidide kasutamise, keskkonnareostuse, invasiivsete võõrliikide ja kliimamuutuste tõttu – väheneb, lõhub mõju terveid ökosüsteeme, kahjustades elurikkust, toidutootmist, majandust ja lõppkokkuvõttes inimeste heaolu. Seega tähendab tolmeldavate putukate kaitsmine keerukate sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide lahendamist.