Euroopa kodanike paneelarutelu „Võitlus vihkamise vastu ühiskonnas“ on esitanud oma soovitused Euroopa Komisjonile.
Kolme nädalavahetuse jooksul tuli kokku 150 juhuslikult valitud kodanikku kõigist 27 ELi liikmesriigist, et arutada vihkamise põhjusi ja ajendeid ELis ja leida erinevaid võimalusi nendega seotud probleemide lahendamiseks.
Koos esitasid nad mitmeid soovitusi, mis aitavad kaasa tulevaste ELi õigusaktide kujundamisele ja annavad panuse komisjoni tulevastesse algatustesse.
Mis on Euroopa kodanike paneelarutelud?
Need koondavad juhuslikult valitud kodanikke kõigist 27 liikmesriigist, et arutada Euroopa tasandil peamisi ja tulevasi ettepanekuid, mis mõjutavad meid kõiki.
Euroopa kodanike paneelaruteludel osalejad teevad koostööd nii väikestes rühmades (igaühes umbes 12 inimest) kui ka kõik koos (täiskogu istungid). Tuge pakuvad arutelujuhid. Arutelude tulemusena annavad kodanikud Euroopa Komisjonile soovitusi, mida komisjon peaks poliitika ja algatuste väljatöötamisel arvesse võtma.
Kuidas kodanike paneelarutelu toimib?
- 1. istungIdeede genereerimine
Esimese istungi eesmärk on teha ajurünnak ja rühmitada lähenemisviisid, mida kodanikud peavad järgnevatel kohtumistel edasisi arutelusid silmas pidades kõige paljulubavamaks.
- 2. istungLäbivaatamine ja täiustamine
Selle kohtumise eesmärk on esimesel istungil kokku lepitud lähenemisviisidele ja kodanike esialgsetele soovitustele tuginedes edasi liikuda. Pärast korduvat vastastikust hindamist vaatavad töörühmades osalevad kodanikud üksteise töö üle ja täiendavad seda, lisades ideid. Selle põhjal töötab paneel lõppistungil välja oma lõplikud soovitused.
- LõppistungKokkuvõte
Lõppistungil esitatakse asjaomastele ettepanekutele lisatud paketi osana arutelude järeldused koos eksperdirühma soovitustega Euroopa Komisjonile.
Uue põlvkonna kodanike paneelaruteludes osalejad värvatakse juhusliku valiku teel. Võimalike osalejatega võetakse ühendust telefoni teel. Värbajad kasutavad tööriistu, mis genereerivad olemasolevaid telefoninumbreid (nii mobiiltelefoni- kui ka tavatelefoninumbrid) juhuslikkuse põhimõttel. Sel viisil on võimalik kokku panna representatiivne rühm. Selleks et paneelarutelud kajastaksid võimalikult suurel määral ELi sotsiaaldemograafilist koosseisu, tagatakse selle protsessiga, et värbamine on läbilõikeline.
Värbamisstatistika hõlmab andmeid, mis pärinevad järgmistest allikatest:
- Eurobaromeeter, iga-aastane Euroopa Liidu avaliku arvamuse uuring ja
- Eurostat, ELi statistikaamet.
Kvoodisüsteem tagab paneeli soolise tasakaalu ning kindlustab, et 16–25aastased noored moodustavad paneelist kolmandiku. Muud sotsiaaldemograafilised näitajad, mida me arvesse võtame, on seotud järgmisega:
- haridustase,
- geograafiline asukoht,
- amet.
Igast liikmesriigist värvatakse osalejaid proportsioonis selle liikmesriigi elanikkonnaga, tagades samal ajal ka eri rühmade proportsionaalse esindatuse. Väiksemate riikide puhul, kus osalejaid on vähem, jagatakse need rühmad paneelide vahel, nii et ka väiksemad riigid on esindatud.
Iga uue paneeli puhul toimub valikuprotsess uuesti.
Paneelide representatiivsus ja läbilõikelisus on oluline, et hõlbustada elavaid arutelusid ja tagada, et need arutelud kajastaksid väga erinevaid vaatenurki ja arvamusi.
Lõpetatud paneelarutelud
Kuidas saab EL võidelda vihkamise vastu ühiskonnas?
Kuidas saab EL tuua energiatõhususe abil kasu kodanikele, riigiasutustele ja ettevõtetele?
Kuidas teha õpiränne kõigile kättesaadavaks?
Milline visioon, põhimõtted ja meetmed peaksid suunama soovitud ja õiglaste virtuaalmaailmade arengut?
Milliseid meetmeid peaksid ELi liikmesriigid, toidu tarneahelas osalejad, kodanikud ning muud era- ja avaliku sektori sidusrühmad võtma, et vähendada tõhusamalt toidujäätmete hulka?