Euroopa kodanike paneelarutelu „Vihkamise tõkestamine ühiskonnas“ on käimas.
Kogu Euroopast on kokku tulnud 150 inimest, et osaleda vihkamise tõkestamise teemalisel Euroopa kodanike paneelarutelul.
Üheskoos arutletakse vihkamise erineva tajumise ja mitmesuguste ilmingute üle ning selle üle, milliseid meetmeid saab võtta vihkamise tõkestamiseks ühiskonnas.
Mais toimuva paneelarutelu lõppedes lepivad kodanikud kokku Euroopa Komisjonile esitatavates soovitustes, mis edaspidi mõjutavad selle teemaga seotud ELi poliitikat.
Energiatõhususe teemaline Euroopa kodanike paneelarutelu on esitanud oma soovitused Euroopa Komisjonile.
Paneelarutelu viimase istungi lõpus tutvustasid kodanikud oma soovitusi Euroopa Komisjoni Euroopa rohelise kokkuleppe eest vastutavale juhtivale asepresidendile Maroš Šefčovičile.
Kolme nädalavahetuse jooksul tuli kokku 150 juhuslikult valitud kodanikku kõigist 27 ELi liikmesriigist, et arutada kõige asjakohasemaid energiatõhususega seotud probleeme ja hüvesid.
Koos panid nad kokku loetelu konkreetsetest soovitustest, mis aitavad kaasa tulevaste ELi õigusaktide kujundamisele ja annavad panuse komisjoni tulevastesse algatustesse. See hõlmab ka komisjoni kavandatud soovituse ettepanekut, mis käsitleb energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet.
Mis on Euroopa kodanike paneelarutelud?
Kodanike paneelarutelud on muutumas Euroopa Liidu (EL) demokraatliku elu tavapäraseks osaks. Need koondavad juhuslikult valitud kodanikke kõigist 27 liikmesriigist, et arutada Euroopa tasandil peamisi ja tulevasi ettepanekuid, mis mõjutavad meid kõiki.
Euroopa kodanike paneelaruteludel osalejad teevad koostööd nii väikestes rühmades (igaühes umbes 12 inimest) kui ka kõik koos (täiskogu istungid). Tuge pakuvad arutelujuhid. Arutelude tulemusena annavad kodanikud Euroopa Komisjonile soovitusi, mida komisjon peaks poliitika ja algatuste väljatöötamisel arvesse võtma.
2022. aasta detsembri keskpaigast kuni 2023. aasta aprilli lõpuni toimunud kolmel paneelarutelul, millest igaühes osales umbes 150 inimest, oli võimalus töötada välja konkreetsed soovitused komisjoni 2023. aasta tööprogrammi mõne olulise algatuse kohta. Esimesed kodanike paneelarutelud käsitlesid toidu raiskamise, virtuaalmaailma ja õpirände küsimusi.
Kuidas kodanike paneelarutelu toimib?
- 1. istungIdeede genereerimine
Esimese istungi eesmärk on teha ajurünnak ja rühmitada lähenemisviisid, mida kodanikud peavad järgnevatel kohtumistel edasisi arutelusid silmas pidades kõige paljulubavamaks.
- 2. istungLäbivaatamine ja täiustamine
Selle kohtumise eesmärk on esimesel istungil kokku lepitud lähenemisviisidele ja kodanike esialgsetele soovitustele tuginedes edasi liikuda. Pärast korduvat vastastikust hindamist vaatavad töörühmades osalevad kodanikud üksteise töö üle ja täiendavad seda, lisades ideid. Selle põhjal töötab paneel lõppistungil välja oma lõplikud soovitused.
- LõppistungKokkuvõte
Lõppistungil esitatakse asjaomastele ettepanekutele lisatud paketi osana arutelude järeldused koos eksperdirühma soovitustega Euroopa Komisjonile.
Uue põlvkonna kodanike paneelaruteludes osalejad värvatakse juhusliku valiku teel. Võimalike osalejatega võetakse ühendust telefoni teel. Värbajad kasutavad tööriistu, mis genereerivad olemasolevaid telefoninumbreid (nii mobiiltelefoni- kui ka tavatelefoninumbrid) juhuslikkuse põhimõttel. Sel viisil on võimalik kokku panna representatiivne rühm. Selleks et paneelarutelud kajastaksid võimalikult suurel määral ELi sotsiaaldemograafilist koosseisu, tagatakse selle protsessiga, et värbamine on läbilõikeline.
Värbamisstatistika hõlmab andmeid, mis pärinevad järgmistest allikatest:
- Eurobaromeeter, iga-aastane Euroopa Liidu avaliku arvamuse uuring ja
- Eurostat, ELi statistikaamet.
Kvoodisüsteem tagab paneeli soolise tasakaalu ning kindlustab, et 16–25aastased noored moodustavad paneelist kolmandiku. Muud sotsiaaldemograafilised näitajad, mida me arvesse võtame, on seotud järgmisega:
- haridustase,
- geograafiline asukoht,
- amet.
Igast liikmesriigist värvatakse osalejaid proportsioonis selle liikmesriigi elanikkonnaga, tagades samal ajal ka eri rühmade proportsionaalse esindatuse. Väiksemate riikide puhul, kus osalejaid on vähem, jagatakse need rühmad paneelide vahel, nii et ka väiksemad riigid on esindatud.
Iga uue paneeli puhul toimub valikuprotsess uuesti.
Paneelide representatiivsus ja läbilõikelisus on oluline, et hõlbustada elavaid arutelusid ja tagada, et need arutelud kajastaksid väga erinevaid vaatenurki ja arvamusi.
Lõpetatud paneelarutelud
Milliseid meetmeid peaksid ELi liikmesriigid, toidu tarneahelas osalejad, kodanikud ning muud era- ja avaliku sektori sidusrühmad võtma, et vähendada tõhusamalt toidujäätmete hulka?
Milline visioon, põhimõtted ja meetmed peaksid suunama soovitud ja õiglaste virtuaalmaailmade arengut?
Kuidas teha õpiränne kõigile kättesaadavaks?