Kodanikud aitavad kujundada ELi pikaajalist eelarvet
2025. aasta maikuus lõpetas 150 juhuslikult valitud kodanikku kõigist 27 ELi liikmesriigist oma arutelud ELi uue pikaajalise eelarve üle. Nende teadmised kujundasid põhjalikult Euroopa Komisjoni ettepanekut 2028.–2034. aasta eelarve kohta, mis avaldati 16. juulil 2025.
Ettepanekus käsitletakse selliseid valdkondi nagu regionaalareng, innovatsioon, haridus, kaitse ja ränne, ning esitatakse reformitud eelarve, mis on sujuvam, kohandatav ning vastab nii pikaajalistele eesmärkidele kui ka esilekerkivatele väljakutsetele.
Tuginedes paneelarutelu juhtmõttele luua tugev tulevikukindel ELi eelarve, muudetakse ettepanekus kodanike prioriteedid konkreetseteks meetmeteks peamistes poliitikavaldkondades.
Näiteid selle kohta, kuidas ettepanek kajastab kodanike soovitusi:
- Muuta ELi eelarve kohandatavamaks
Komisjon on välja pakkunud paindlikuma eelarvestruktuuri, mis võimaldab rahalisi vahendeid vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta ja ümber jaotada – see parandab ELi suutlikkust kriisidele reageerida. - Toetada piirkondi ja kogukondi
Uued riikliku ja piirkondliku partnerluse kavad kohandavad ELi toetust kohalikele vajadustele, kooskõlas kodanike üleskutsega suurendada piirkondlikku ühtekuuluvust. - Seada esikohale haridus ja oskused
Kuna kodanikud pidasid oluliseks elukestvat õpet, suurendatakse ettepanekus programmi „Erasmus+“ rahastamist ja laiendatakse ümber- ja täiendõppe võimaluste toetamist kogu elu jooksul. - Tugevdada Euroopa kaitsekoostöö liitu ning suurendada julgeolekut ja digivalmidust
Ettepanek hõlmab suuremaid investeeringuid kaitsesse, küberturvalisusse ja digitaristusse, et tagada turvaline ja suveräänne Euroopa.
Paneelarutelu kohta

Mitme kuu jooksul vahetasid osalejad arvamusi ja ideid, tuginedes oma elukogemustele. Koostöös määrasid nad kindlaks ühised prioriteedid, arutasid ELi tuleviku üle ja soovitasid valdkondi, kus ELi rahastamisel oleks suurim mõju. Töös keskenduti kahele põhiküsimusele:
- Millistele prioriteetidele tuleks ELi eelarvest edaspidi vahendeid eraldada?
- Milliseid meetmeid peaks ELi eelarve toetama, et aidata neid prioriteetseid eesmärke saavutada?
Tulemuseks olid tulevikku suunatud soovitused, mis on nüüd keskseks võrdlusaluseks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kujundamisel.
Mis saab edasi?
Eelarve ettepanek peab nüüd saama Euroopa Parlamendilt nõusoleku ning 27 liikmesriiki peavad selle Euroopa Liidu Nõukogus ühehäälselt heaks kiitma. Läbirääkimiste edenedes jäävad Euroopa kodanike paneelarutelu soovitused peamiseks võrdlusaluseks ELi kodanike prioriteete kajastava eelarve kujundamisel.
Lisateavet leiate komisjoni teabelehtedelt ELi 2028.–2034. aasta eelarve kohta. Lähikuudel on kavas korraldada tagasisideüritus, et anda kodanikele teavet selle kohta, kuidas nende soovitusi rakendatakse.
Ajakava
Euroopa uue eelarve teemaline Euroopa kodanike paneelarutelu toimus kolmel nädalavahetusel ajavahemikus märtsist maini 2025.
- 28.–30. märts1. aruteluvoor – Brüssel
- Osalejate arvates kõige paljutõotavamate esimeste ideede vahetamine.
„Euroopa uus eelarve“ – sissejuhatus.
Salvestused: 28. märts 2025 | 30. märts 2025
- 25.–27. aprill2. aruteluvoor – veebis
- Esimese aruteluvooru kokkuvõte ning ideede arendamine teemade ja valdkondade kaupa.
Soovituste väljatöötamise esimene etapp.
Salvestused: 25. aprill 2025 | 27. aprill 2025
- 16.–18. maiLõppkohtumine – Brüssel
- Järelduste tegemine aruteludest ja soovitused Euroopa Komisjonile.
Selgitus järgmiste sammude kohta – mõju poliitikakujundamisele.
Salvestused: 16. mai 2025 | 18. mai 2025
Euroopa eelarve – mis on kaalul?

Euroopa pikaajalise eelarvega määratakse kindlaks eelarve suurus ja see, milleks eelarvevahendeid mitme aasta vältel kulutatakse. Praegune pikaajaline eelarve hõlmab aastaid 2021–2027 ja selle suurus on 1,2 triljonit eurot, mis vastab ligikaudu 1%-le ELi SKPst. Sellele lisandub ligikaudu 800 miljardit eurot taasterahastust „NextGenerationEU“, mis on ajutine rahastamisvahend majanduse taastumise toetamiseks COVID-19 pandeemiast.
Euroopa eelarve on näidanud tulemusi seal, kus see on kodanike jaoks kõige olulisem. Näiteks on rahastatud projekte ja meetmeid, millega toetatakse Euroopa piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning Euroopa põllumajandustootjaid ja maapiirkondi, kaitstakse keskkonda ja võideldakse kliimamuutuste vastu, edendatakse ühiskonna digiüleminekut ning toetatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni. Viimastel aastatel on eelarve lisaks aidanud meil välja tulla kriisidest, nagu COVID-19 pandeemia ja Venemaa sissetung Ukrainasse, ning toetanud meie energiasõltumatust ja aidanud pakkuda abi Ukrainale.
Fotogalerii


Citizens' Panel on the new EU budget - family photoCitizens' Panel on the new EU budget - family photo 

European Citizens' Panel on the New EU Budget - working groupEuropean Citizens' Panel on the New EU Budget - working group 

European Citizens' Panel on the New EU BudgetEuropean Citizens' Panel on the New EU Budget European Citizens' Panel on the New EU Budget - votingEuropean Citizens' Panel on the New EU Budget - voting 

European Citizens' Panel on the New EU BudgetEuropean Citizens' Panel on the New EU Budget 

European Citizens' Panel on the New EU BudgetEuropean Citizens' Panel on the New EU Budget 

European Citizens' Panel on Intergenerational Fairness Session1European Citizens' Panel on Intergenerational Fairness Session1 

European Citizens' Panel on the New EU BudgetEuropean Citizens' Panel on the New EU Budget European Citizens' Panel on the New EU Budget - plenary 3rd sessionEuropean Citizens' Panel on the New EU Budget - plenary 3rd session European Citizens' Panel on the New EU Budget - voting 2European Citizens' Panel on the New EU Budget - voting 2 

European Citizens' Panel on the New EU BudgetEuropean Citizens' Panel on the New EU Budget

