Usun, et alates selle intuitsioonist ja rakendamisest on Euroopa rohelise kokkuleppe poliitika 2019. aasta detsembris tõmmanud olulise ja selge piiri peamiselt fossiilsetel süsivesinikel põhineva majanduse ja taastuvallikatest toodetud kütuste kasutuselevõtul põhineva majanduse vahele. Euroopa Ühendus on ülemaailmse mõjuvõimuga esimest korda seadnud eesmärgi saavutada 2050. aastaks netonullheide. See on võimalik puhtal vesinikul põhineva majanduse arendamise kaudu. Selle saavutamiseks peame kõrvaldama vesiniku energiasüsteemide suure nõrkuse, salvestuskindluse ja selle imelise energiakandja. Epohhiliste lahenduste hulgas on tahkissalvestus, mis tugineb nanotehnoloogiatele, kõrgtehnoloogilistele materjalidele ja fotoonikale. See salvestusrežiim tagab suure energiatiheduse nii gravimeetrilistes kui ka mahulistes suhetes, tagades väga kõrged ohutusstandardid. Seetõttu tuleks investeeringud ja teadusuuringud suunata selle konkreetse eesmärgi saavutamisele.