Itaalial on ettevõtluse toetamisel märkimisväärseid probleeme, eriti üle 35-aastaste puhul. Paljud toetused ja rahastamisprogrammid välistavad kogenud isikud, kes on omandanud edukate ettevõtete loomiseks vajalikud oskused. Lisaks vähendab ELi toetuste kõrge maksustamine nende tegelikku mõju, kuna ettevõtjad peavad rahaliste vahendite saamisel, materjalide ostmisel ja müügi tegemisel maksma käibemaksu. Bürokraatia on veel üks suur takistus. Ettevõtte asutamise protsess on kulukas ja aeganõudev, kõrgete notaritasude ja pikkade kinnitustega. Raha laekumise ajaks on paljud ettevõtjad juba võlgades. Paindlikum juurdepääs laenudele ja lihtsustatud toetustaotlused aitaksid innovatsioonil edeneda. Lõuna-Itaalias jäävad suured maa-alad kasutamata. Paljud neist maadest nõuavad põlvkondade vahetust, kuid nooremad põlvkonnad lahkuvad sageli põhja poole, et otsida paremini tasustatud töökohti. Lõuna on Itaalia autentsuse ja kvaliteetsete toodete süda, kuid kui see suundumus jätkub, on selle majanduslik ja kultuuriline pärand ohus. Pandeemia mõju on veelgi kiirendanud ettevõtete sulgemist, samal ajal kui rahalistes raskustes olevad pered kalduvad vähem toetama oma laste kõrgharidust. See aitab kaasa tsüklile, kus ainult 10% lastest, kelle vanematel on ainult keskkooli diplom, suudavad omandada ülikoolikraadi, samas kui 37% ei lõpeta isegi keskkooli. Mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal on OECD keskmisega võrreldes endiselt suur – 21 %.