Selleks et eurooplased tunneksid end Euroopa projekti osana, peaksid nad saama otsest kasu ELi eelarvest, sealhulgas kogukonnapõhiste projektide ühise loomise kaudu. Sellised lähenemisviisid on olemas (nt kogukonna juhitud kohaliku arengu metoodika & LEADER), kuid neid on vähe ja nende vahel on palju. Üks näide sellisest kogukonnapõhisest lähenemisviisist on energiakogukonnad. Taastuvenergia kogukonna omandisse võtmise potentsiaal ELis on märkimisväärne. Prognooside kohaselt võivad 2050. aastaks umbes 45 % taastuvenergia tootmisest kuuluda ELi kodanikele, kellest umbes veerand võib tulla energiakogukondade, näiteks ühistute kaudu. Ühes teises uuringus on hinnatud, et ainuüksi 2030. aastaks on olemas 176 miljardi euro suurune sotsiaalne potentsiaal, mida saaksid ära kasutada ELi kodanikud, kes soovivad investeerida energiaühistutesse, mille tulemusel on kogutootmispotentsiaal 195 805 GWh aastas. Praegu ei kasuta enamik energiakogukondi ELi vahendeid, sest nad peavad neid liiga kaugeleulatuvaks ja bürokraatlikuks. Spetsiaalsete ühtsete kontaktpunktide või toetavate organisatsioonide (nt riiklikud energiakogukondade liidud) abil tuleks juurdepääsu ELi vahenditele lihtsustada, tsentraliseerida ja kiirendada.