ELi pikaajalises eelarves tuleb seada prioriteediks maapiirkondade taaselustamine, toetades sotsiaalseid ettevõtteid esmatootmises, tagades majandusliku vastupanuvõime, kestlikkuse ja töökohtade loomise. Maapiirkonnad seisavad silmitsi rahvastikukao, majanduslanguse ja piiratud võimalustega, kuigi need on toiduga kindlustatuse ja rohepöörde seisukohast keskse tähtsusega. Sotsiaalsed ettevõtted saavad lõhe ületada, edendades kohalikku tootmist, ringmajanduse mudeleid ja kogukonnapõhist innovatsiooni. Bürokraatlik koormus, piiratud juurdepääs rahastamisele ja keerukad rahastamismehhanismid takistavad aga sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu ELi vahenditele. ELi järgmine eelarve peab: - Lihtsustada sotsiaalmajanduse üksuste ja neid esindavate organisatsioonide haldusmenetlusi ÜPP, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi eraldiste puhul. - Tagada, et õiglane osa ELi rahalistest vahenditest jõuaks väiketootjate, ühistute ja maapiirkondade sotsiaalsete ettevõteteni, vähendades sõltuvust suurtest põllumajandusettevõtetest. - Edendada sotsiaalselt vastutustundlikke riigihankeid toidu, energia ja maapiirkondade teenuste valdkonnas. - Toetada digitaliseerimist ja koolitust, et ajakohastada maapiirkondade sotsiaalmajanduse algatusi, muu hulgas töötajate täiendus- ja ümberõppe programmide rahastamise kaudu. - Jätta kalandus- ja vesiviljelussektori ning põllumajandusliku esmatootmise sektori sotsiaalsed ettevõtted üldisest grupierandi määrusest välja. Seades prioriteediks sotsiaalmajandusest lähtuva maaelu arengu, võib ELi eelarve suurendada majanduslikku kaasatust, toiduga kindlustatust ja keskkonnasäästlikkust, muutes iga euro Euroopa kodanike jaoks oluliseks.