Euroopa institutsioonidel (komisjon, parlament jne) on tegevusega võrreldes ebatavalised tegevuskulud ja nad maksavad ebaproportsionaalset palka võrreldes „tavaliste” Euroopa kodanikega. See tähendab, et Euroopa institutsioonides töötavad inimesed elavad nn mullis ja on ülejäänud elanikkonna tegelikust eluolukorrast täiesti eraldatud. Kuigi kõik valitsused "tõmbavad oma vööd", ei näita ELi institutsioonid head eeskuju. Uus eelarve peaks kohustama neid kulutusi rangelt läbi vaatama ning kõigi ELi töötajate privileege tuleks samuti märkimisväärselt vähendada. ELi institutsioonide töötajate palk ei tohiks ületada Euroopa ametnike keskmist palka ja seda tuleks maksustada määraga, mis võrdub Euroopa riikide kohaldatavate määrade keskmisega. Sel viisil oleksid institutsioonid kodanikele lähemal ja tundlikumad nende igapäevaste probleemide suhtes ning vabastaksid ressursse muuks otstarbeks.