Teema, mis on mulle väga kallis, kui ma kirjutasin selle kohta artikli, on Desinformatsioon kui õiguskorra väljakutse. Desinformatsioon ning kohalike ja rahvusvaheliste uudistega manipuleerimise võimalus on ühiskonnale tõsine oht. Demokraatia on rahva poolt legitiimne ja nende arvamused põhinevad sellel, mida nad näevad ümbritsevas maailmas toimuvat. Võltsuudised, süvavõltsingud ja tehisintellekti kasutamine muudavad tõe ja väljamõeldise eristamise äärmiselt raskeks. Kasutades palju sotsiaalmeediat, mis on sageli filtreerimata sisuga üle ujutatud, ei saa teatud teabe levitamine mitte ainult polariseerida, vaid ka manipuleerida sellel teabel põhinevaid poliitilisi sündmusi ja arvamusi, mis on eriti ohtlikud noortele. Seetõttu peab EL investeerima kodanike, eelkõige väga noorte ja väga vanade võimestamisse ning nende kriitilise mõtlemise oskustesse, et mitte ainult väärinfot tuvastada, vaid ka sellele vastu seista. Õiguskorda ja demokraatiat sel viisil nakatada tuleks samuti muuta kriminaalõiguse osaks ning vaja on rohkem algatusi ja üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, samuti meediaharidust koolis. Te ei saa enam peatada interneti ja tehisintellekti radikaalset dünaamikat. Seetõttu peab EL suurendama teadlikkust oma ohtudest ja tugevdama võimet rajada tõel põhinevaid demokraatlikke väärtusi ja arvamusi vastutustundliku ELi kodanikuna. Nende manipulatsioonide vastu peab olema pikaajaline kaitsemehhanism, kuna neil on olnud tohutu roll paljudes valimistes ja isegi sõdades.