Veerand ELi kodanikest teatab, et neil on puue, st üle 100 miljoni inimese. Euroopa Kontrollikoja andmetel on ELi meetmetel puuetega inimeste toetamisel olnud siiski vaid piiratud mõju. Puuetega inimesed seisavad igapäevaelus endiselt silmitsi mitmesuguste diskrimineerimise vormide ja takistustega. Paljud avalikud hooned ja transpordisüsteemid on endiselt ligipääsmatud. Töökohal on nad alaesindatud ja neil puudub piisav toetus tööle jäämiseks. Puuetega lastel on raske saada kaasavat haridust, mis vastaks nende vajadustele. Samuti seisavad nad silmitsi suurte takistustega juurdepääsul tervishoiule, spordile, kultuurile ja poliitikas osalemisele. Need süsteemsed tõkked suurendavad märkimisväärselt sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse ohtu. Loomulikult on liikmesriikidel oluline roll, kuid EL peab näitama teed ja nõudma jõulisemaid meetmeid. Kuigi ELi puuetega inimeste strateegias aastateks 2021–2030 on seatud ambitsioonikad eesmärgid, ei näita praegune seiresüsteem selgelt, kuidas ELi rahalised vahendid parandavad puuetega inimeste elu. Nende lünkade täitmiseks peaks EL märkimisväärselt suurendama oma rahastamist, et parandada juurdepääsetavust, investeerida kaasavatesse haridusprogrammidesse, toetada kutsealase integratsiooni algatusi ja käivitada teadlikkuse suurendamise kampaaniaid stereotüüpide vastu võitlemiseks. Nende meetmete tugevdamine ei ole mitte ainult õiguste küsimus, vaid oluline on luua õiglasem Euroopa, kus igaüks saab elada väärikalt ja sõltumatult, olenemata võimetest.