Praegu menetletakse patente riiklikul tasandil, mis tähendab, et igas riigis, kus kaitset taotletakse, tuleb täita eraldi formaalsused. See ei ole kasulik ettevõtetele, kes on Euroopas innovatsiooni esirinnas, sest kõik need menetlused suurendavad kulusid, paberimajandust ja õiguslikku ebakindlust. Kuigi 2023. aastal kasutusele võetud ühtne patent on samm edasi, ei ole kõik liikmesriigid, näiteks Hispaania ja Poola, seda veel vastu võtnud. See piirab selle tõhusust tõeliselt euroopaliku süsteemina. Lisaks on see endiselt keeruline, kulukas ega taga kõigile Euroopa novaatoritele võrdset juurdepääsu. Seepärast oleks hea mõte liikuda edasi täielikult ühtse patendisüsteemiga, mis kehtib kogu ELis ning millega kaasnevad ühtlustatud menetlused, tsentraliseeritud haldamine ja väiksemad kulud. See süsteem pakuks tõepoolest suuremat õiguskindlust, hõlbustaks piiriülest innovatsiooni ja tugevdaks ühtset turgu liidus. Selleks tuleks järgmisest ELi eelarvest rahastada Euroopa patendiameti, uute digiplatvormide ja riikliku tasandi koolitusprogrammi loomist, mille eesmärk on selgitada teemaga seotud põhiküsimusi ja -probleeme. Kõik need meetmed stimuleeriksid tehnoloogilist arengut ja muudaksid Euroopa innovatsiooni valdkonnas ülemaailmseks eeskujuks.