Kujutage ette maailma, kus ka neil, kes olid traditsiooniliselt otsuste tegemisest kõrvale jäetud, oli hääl. See tähendab ka neid inimesi, kes ei ole veel sündinud, vaid on osa tulevikust, mille eest me vastutame. Veel sündimata tulevased põlvkonnad, kelle elu meie tegevus kindlasti mõjutab, seega peaks nende hääl olema mingil moel esindatud tänases otsustusprotsessis, eriti keskkonnaprobleemidega seotud küsimustes. Kujutage ette maailma, kus need inimesed olid konkreetselt esindatud, näiteks kõneisikud või ombudsman, nagu institutsioonid kõikjal, mis keskenduvad ainult ja konkreetselt nendega seotud küsimustele ja esindavad nende huve otsustajate ees. Praegu oleme süsteemis, mis tavaliselt keskendub ainult olevikule ja lühiajalisele tulevikule, võtmata arvesse meie tegevuse pikaajalisi mõjusid, muutes seega nende elu tulevikus palju keerulisemaks. Me võiksime elada maailmas, kus me teeme täna otsuseid, pidades silmas neid, kes tulevikus sellel planeedil elavad, näiteks meie lastelapsed.