Altruism ja vastastikune abi suurendavad psühholoogilist heaolu, edendades eesmärki ja vähendades stressi. Tasuta vahetuskultuuri ja põlvkondadevahelise solidaarsuse omaksvõtmine võib luua vastupidavamaid linnakogukondi ja parandada elukvaliteeti. Mentorlusprogrammide, vabatahtlike algatuste ja üldkasuliku töö integreerimine koolide õppekavadesse rikastaks isiklikku arengut ja tugevdaks sotsiaalseid struktuure, tagades kohanemisvõime kriisi ajal. Ühiskondades, kus domineerivad individualism ja majanduslik surve, võivad tasuta vahetus ja vastastikune toetus edendada ühtekuuluvust, heaolu ja vastupanuvõimet. Teenuste, teadmiste ja ressursside vabatahtlik jagamine suurendab usaldust ja solidaarsust. Nooremad põlvkonnad saavad kasu põlvkondadevahelisest suhtlusest – eakate abistamine tehnoloogiaga, osalemine kogukonnaprojektides ja õppimine nende tarkusest –, arendades vastutus- ja kuuluvustunnet. Põlvkondadevaheline toetus vähendab ka majanduslikku koormust vastastikuse jagamise kaudu. Pensionärid võivad pakkuda emotsionaalset tuge, mentorlust või lapsehoidu, samas kui nooremad inimesed võivad pakkuda seltsi, füüsilist abi, lemmikloomade hooldust ja suuremat turvatunnet. Lastele jagamise ja jätkusuutlikkuse väärtuse õpetamine võib vähendada liigset tarbimist, kompulsiivset käitumist ja isolatsiooni. Vaba vahetuse ja vastastikuse abi kultuuri edendamine võib kergesti ja kulutõhusalt tugevdada sotsiaalseid sidemeid, muutes linnad kõigi jaoks ühendatumaks, kaastundlikumaks ja elamisväärsemaks.