Põlvkondadevaheliselt õiglases ühiskonnas peavad eri põlvkonnad tegema koostööd – mitte ainult tänaste probleemide lahendamiseks, vaid ka kestliku tuleviku kujundamiseks. Selle saavutamiseks vajame sisukaid võimalusi põlvkondadevaheliseks dialoogiks, kus igas vanuses inimesed saavad kohtuda, mõtteid vahetada ja üksteise muresid sügavamalt mõista. Haridus ja koolitus poliitikavaldkondades, mis mõjutavad ebaproportsionaalselt teatavaid põlvkondi, on samuti väga olulised ühise reaalsuse edendamiseks. Noorema põlvkonna seisukohast on eriti oluline, et praegused otsustajad ei keskenduks üksnes vahetutele kriisidele, vaid seaksid esikohale ka pikaajalised probleemid, nagu kliimamuutused ja pensionikindluse vähenemine. Seda tehes saame tagada kõigile vastupanuvõimelisema ja õiglasema tuleviku.