Euroopa Liit peab seadma põlvkondadevahelise õigluse oma poliitikakujundamise keskmesse. Liiga sageli teenivad poliitilised otsused lühiajalisi huve, jättes tähelepanuta pikaajalised tagajärjed, millega tänapäeva noored ja tulevased põlvkonnad silmitsi seisavad. Alates kliimamuutustest ja valitsemissektori võlast kuni digitaalse reguleerimise ja demograafiliste muutusteni kasvab nooremate eurooplaste koormus. Vajame poliitikat, mis seab esikohale kestlikkuse, õigluse ja kaasamise. Tulevased mõjuhinnangud tuleks kehtestada kõigi peamiste ELi õigusaktide jaoks, tagades, et võetakse arvesse nende inimeste õigusi, kes ei ole veel sündinud. Kliimapoliitikat tuleb kiirendada noorte suurema kaasamisega, samas kui avaliku sektori kulutused peaksid kajastama pikaajalist vastutust, mitte lühiajalist kasu. Noored on poliitiliselt alaesindatud, kuid praeguste otsuste tagajärgedega ülekoormatud. EL peaks langetama valimisiga, suurendama noorte osalust ja looma alalised struktuurid – näiteks noorte tuleviku assamblee –, et kaasata juhtimisse nooremaid hääli. Haridussüsteemid peavad edendama ka pikaajalist mõtlemist ja kodanikuvastutust, andes järgmisele põlvkonnale võimaluse eesmärgipäraselt juhtida. Põlvkondadevaheline õiglus ei seisne vanuserühmade jagamises, vaid solidaarsuses ja jagatud vastutuses. ELil on nüüd ainulaadne võimalus olla eeskujuks ja ehitada üles tulevik, mis toimib kõigi põlvkondade jaoks. Meie, noored, oleme valmis panustama. Me palume kaasatust, õiglust ja tõelist sõnaõigust tulevikus, mille me pärime.