Edukas tee põlvkondadevahelise võrdsuse saavutamiseks ELis seisneb vastastikuse vastutuse ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kultuuri edendamises. See tähendab oma vajaduste tunnistamist, püüdes samal ajal aktiivselt mõista ja toetada teiste vajadusi. Liiga sageli keskenduvad noored haridusele, digitaalsele innovatsioonile ja kliimameetmetele, samas kui vanemad põlvkonnad on rohkem mures tervishoiu, pensionide ja turvalise vananemise pärast. Suur probleem on see, et noored ei suuda täielikult mõista vananemisega seotud muresid, nii nagu vanematel põlvkondadel võib olla raske mõista nooremat elu kujundavaid kiireid kultuurilisi ja tehnoloogilisi muutusi. Peamine lahendus on põlvkondadevaheline dialoog – nii ametlike kui ka mitteametlike platvormide loomine igas vanuses inimestele ideede vahetamiseks ja murede väljendamiseks. Need võiksid hõlmata avalikke foorumeid, kogu ELi hõlmavaid konsultatsioone, kohaliku kogukonna projekte ja digiruume. Nende dialoogide õnnestumiseks on oluline neutraalne ja erapooletu vahendaja, kes aitab hõlbustada kompromisse ja ennetada konflikte. Eesmärk ei ole see, et kõik saaksid kõik, mida nad tahavad, vaid see, et kõik tunneksid, et neid kuulatakse, hinnatakse ja austatakse. Poliitilisel tasandil peaksid EL ja selle liikmesriigid rakendama põlvkondadevahelise mõju hindamist kõigi peamiste õigusaktide ja algatuste puhul – just nagu keskkonnamõju hindamine on nüüd standardne. See aitab tagada, et poliitilised otsused kajastavad kõigi põlvkondade vajadusi ja huve nii praegu kui ka tulevikus.