Õigluse tagamine tulevaste põlvkondade jaoks nõuab läbipaistvaid, kaasavaid ja demokraatlikel põhimõtetel põhinevaid poliitilisi otsuseid. Hiljutised arengud tekitavad siiski muret. Veini märgistamise paketi eelnõuga, mis on praegu arutlusel, tehakse olulisi muudatusi seoses veinitootmise ja müügiedendusega, mida toetatakse märkimisväärsete eelarvetega. Neid meetmeid arendatakse edasi ilma avaliku konsultatsiooni või mõjuhinnanguta, hoolimata märkimisväärsest mõjust tarbijate õigustele ja rahvatervisele. Selliseid otsuseid ei tohiks teha suletud uste taga. Sarnased probleemid on seotud sellega, et komisjon kasutas hiljuti koondmenetlust pestitsiide käsitlevate eeskirjade läbivaatamiseks – see on veel üks juhtum, kus kasutati menetluslikke otseteid, välistades sisulise koostöö kodanikuühiskonna ja ekspertidega. Need mudelid võivad normaliseerida läbipaistmatut poliitikakujundamist, mis soosib lühiajalisi või erahuvisid. Tugev ja sõltumatu kodanikuühiskond on oluline, et tagada pikaajaliste avalike huvide kaitse, eelkõige rahvatervise valdkonnas, kus kaubanduslik mõju võib olla märkimisväärne. Kui poliitilised otsused peegeldavad üha enam lühiajalisi või kitsaid huve, võivad tulevased põlvkonnad pärida süsteeme, mis on kujundatud ilma nende vajadusi või häält silmas pidamata. Põlvkondadevaheline õiglus sõltub ka sellest, kuidas otsuseid tehakse, mitte ainult sellest, mida otsustatakse. Nende küsimustega tegelemine on oluline, et suurendada usaldust, toetada demokraatlikke põhimõtteid ja kaitsta kodanikuühiskonna tegutsemisruumi, millele tulevased põlvkonnad saavad toetuda.