Iga inimene osaleks vabatahtlikult otseses demokraatlikus süsteemis, kui talle antaks nii ruumi kui ka tõeline stiimul. Praegu antakse ainult ruumi. Põlvkondadevahelisest õiglusest rääkides peame kõigepealt rääkima demokraatlikust kaasatusest. ELil on tugevad raamistikud – veebisaidid, algatused, kodanikega peetavad dialoogid –, kuid väga vähesed inimesed teavad, et need on olemas. Praeguse seisuga on 300 miljonist+ hääleõiguslikust ELi kodanikust: vähem kui tuhat inimest puutub selle dialoogiplatvormiga kokku – vähem kui kolm miljonit inimest teavad kodanikualgatuse olemasolust – vähem kui tuhat inimest teavad komisjoni esindustest, mis toimivad liikmesriikide kodanike otsese suhtlusliinina. (Tõestage, et see on vale – näidake meile andmeid.) ELi institutsioonid peavad: -pakkuma kõigile kodanikele ametlike vahendite kaudu ühenduse loomisel võrdseid võimalusi. Võtke aktiivselt ühendust ja kutsuge inimesi nendele platvormidele. -stimuleerida demokraatlikku osalemist, näidates neile, et nende panus on mõjus. Te ei saa luua stabiilset, pikaajalist põlvkondadevahelist poliitikastrateegiat väikese, mitterepresentatiivse valimiga. On tungiv vajadus tuua olemasolevasse raamistikku rohkem inimesi. Meil on vaja: – massilised teavituskampaaniad nii internetis kui ka väljaspool seda, isegi kaugetesse piirkondadesse jõudmine (kui flaierid seda vajavad) – paremini kavandatud platvormid, mis suudavad käsitleda rohkem kui 10 000 ideed koos selge navigeerimise ja juurdepääsetava aruteluga Demokraatia ja esindatus ei toimi, kui vähem kui 1 % elanikkonnast teab, kuidas osaleda.