Noorte vabaühendustel on oluline roll kodanikuaktiivsuse, oskuste arendamise ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel kogu Euroopa Liidus. Nende mõju maksimeerimiseks on oluline, et ELi eelarvest eraldataks nende tegevuse toetamiseks piisavad ja kättesaadavad rahalised vahendid. Üks noorteorganisatsioonide peamisi rahastamisvahendeid on programm „Erasmus+“, millega antakse toetusi noortevahetuse, koolituse ja suutlikkuse suurendamise projektidele. Vaatamata edule on paljudel väiksematel valitsusvälistel organisatsioonidel probleeme bürokraatlike tõkete ja kaasrahastamise nõuetega. Selle probleemi lahendamiseks peaks EL lihtsustama taotlusmenetlusi, võtma kasutusele paindlikumad rahastamismehhanismid ja laiendama rohujuure tasandi noortealgatustele kohandatud mikrotoetuste kavasid. Lisaks peaksid Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ning kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm seadma esikohale noorte valitsusvälised organisatsioonid, kes tegelevad pakiliste küsimustega, nagu tööhõive, digioskused, kestlikkus ja sotsiaalne kaasatus. Nende fondide eraldi eelarverida võiks tagada stabiilse rahalise toetuse pikaajalistele projektidele, mis võimestavad noori. Lisaks peaks EL uurima avaliku ja erasektori partnerlusi, et kaasata täiendavaid rahalisi vahendeid. Stimuleerides ettevõtete ja heategevuslikke investeeringuid noortealgatustesse maksusoodustuste või samaväärsete fondide kaudu, saab EL tugevdada noorte valitsusväliste organisatsioonide rahastamise kestlikkust. Hästi rahastatud valitsusväliste noorteorganisatsioonide sektor on investeering Euroopa tulevikku. Lihtsustades juurdepääsu