Rahvastik muutub üha hallimaks ja me pole selleks valmis. Vananemine on universaalne kogemus ja see ei pea riimuma üksinduse, puude ja sõltuvusega teistest. Tänapäeval eakad kodanikud, kelle tervis halveneb, kas lahkuvad ühiskondlikust elust ja jäävad koju või, kui nende seisund on veelgi halvenenud, kolivad hooldekodusse. Suur osa eakatest ei sobi kumbagi neist võimalustest, kuigi nad vajavad igapäevaelus endiselt mingit tuge - nad on aktiivsed ja elavad, kuid võitlevad vananemisega üksi. Võrdluseks olgu öeldud, et 2018. aastal elas neli naist kümnest 65-aastasest või vanemast ELi naisest üksi ja ligikaudu kümnendik eakatest kannatas eluasemekulude tõttu. Tänapäeval on tõenäoliselt veelgi suuremal hulgal eakatel inimestel raske endale eluaset lubada. Olen veendunud, et ühine eluase on suurepärane lahendus sellele väljakutsele. See on teatud tüüpi koostööl põhinev eluase, kus eakad kodanikud elavad koos kogukonna keskkonnas. Kasulikud küljed? Taskukohased kulud (jagatud kõigi elanike vahel), ligipääsetav ruum, mis on kujundatud eakate vajadusi silmas pidades, olemasolevad tugiteenused (tervishoid, toiduvalmistamine, transport), sõltumatus, üksinduse vastu võitlemine ja lõpuks vastastikune toetus ja sotsiaalne suhtlemine. Uuringud näitavad, et sotsiaalne side aitab eakatel jääda teravaks ja õnnelikuks, parandades kognitiivset paindlikkust ja vaimset tervist. Ühiselamumajandust tuleks ELi, liikmesriikide või kohalike omavalitsuste rahalisel toetusel kiiresti arendada.