Itaalias on riiklik haridus üks jõuka ja õiglase ühiskonna ülesehitamise alustalasid, kuid liiga sageli ei saa see väärilist tunnustust. Riiklikud koolid on koht, kus tulevased põlvkonnad saavad koolitada, omandada oskusi ja väärtusi, kuid on vaja põhjalikult kaaluda õpetamismeetodeid. Praegu on rohkem kui kunagi varem oluline uuendada ja uuendada pedagoogilist lähenemisviisi, et see vastaks kiiresti muutuva maailma vajadustele, keskendudes kestlikkusele, kaasamisele ja võrdsusele. Lisaks tuleb noori haridusprotsessis kuulda võtta. Nende hääled, kogemused ja vaatenurgad on võtmetähtsusega sellise koolisüsteemi ülesehitamisel, mis mitte ainult ei edasta teadmisi, vaid valmistab tõeliselt ette tuleviku eluks ja väljakutseteks. Riiklik haridus ei saa olla ainult tagatud õigus, vaid peab muutuma iga inimese jaoks tõeliseks võimaluseks, kus iga noor saab väljendada oma potentsiaali ja aktiivselt ühiskonda panustada. Selleks on oluline institutsioonide, õpetajate ja kodanikuühiskonna ühine jõupingutus, et haridus ümber mõtestada, nii et see oleks tõepoolest muutuste ja majanduskasvu liikumapanev jõud kõigi jaoks.