Demograafilised muutused, majanduskriisid ja sotsiaalsed muutused tekitavad märkimisväärseid probleeme põlvkondadevahelisele õiglusele ELis, mis nõuab ruume, kus igas vanuses inimesed tulevad kokku, et ühiselt luua lahendusi tulevikuks. Professor Claudia Neu hiljutises uuringus rõhutatakse, et kogukonna algatused, nagu kohalikud osalusseminarid, põlvkondadevahelised kultuurikeskused ja koostööl põhinev linnaplaneerimine, pakuvad platvorme sisukaks teabevahetuseks. Need ruumid võimaldavad kodanikel jagada oma kogemusi, kujundades poliitikat, mis kajastab põlvkondade erinevaid vajadusi. Õiglust ei saavutata siiski üksnes põlvkondade kokkuviimisega – see peab käsitlema ka piirkondlikku ebavõrdsust ja struktuurilisi erinevusi. (https://tinyurl.com/52x9r3ds) Kodanikuaktiivsusel on oluline roll: Kui eri vanuserühmadest pärit inimesed teevad koostööd tulevikku suunatud küsimustes – kliimamuutustega kohanemine, e-kaasatus või sotsiaalne ühtekuuluvus –, suurendavad nad jagatud vastutuse tunnet. See ei tohiks siiski piirduda vabatahtliku tegevusega; poliitikakujundajad peavad integreerima põlvkondadevahelised perspektiivid kõigi tasandite otsustusprotsessidesse. Jätkusuutliku põlvkondadevahelise õigluse saavutamiseks peame seadma prioriteediks pikaajalised investeeringud sotsiaalsesse taristusse, tagades, et kaasavad koosolekuruumid ja algatused saavad projektide lühiajalise rahastamise asemel pidevat toetust. Põlvkondadeülene osalemine, tugevad kohalikud sidemed ja piirkondlike erinevustega tegelemine võivad luua vastupanuvõimelisi ja õiglasi kogukondi.