Põlvkondadevahelise õigluse (või õigluse, vastutuse, solidaarsuse) saavutamiseks on kõigepealt vaja põhjalikult mõista mõistet „põlvkond“ ja seda, milliseid põlvkondadevahelisi võrdlusi on võimalik teha. Kindlaks saab teha kaks põhiliiki: 1) Suhted noorte ja vanemate põlvkondade vahel teataval ajahetkel (nt „noorte-vanade võrdlus“) 2) Suhted kõigi praegu elavate inimeste ja kõigi nende vahel, kes elavad teataval ajal tulevikus (nt „tänapäeva inimesed – homne võrdlus“) Erinevad põlvkonnaküsimused sobivad erinevateks meetoditeks. Vaadates hääleõigust, võtame ühiskonna hetkeseisu („noorte võrdlus“) ja leiame, et noored on hääletamisest kõrvale jäetud. Kui me vaatame kliimamuutusi, siis vaatleme nende mõju kogu elu jooksul. Sel viisil kaalume, kas tulevikus elavaid inimesi, kes kogevad kõrgemaid temperatuure ja äärmuslikke ilmastikutingimusi, on kogu oma elu jooksul koheldud ebaõiglaselt võrreldes täna elavate inimestega. Mõlemat liiki põlvkondadevahelise (eba)õigluse käsitlemine ei ole nullsummamäng: need võivad olla osa samast protsessist ja ühendavast ettevõtmisest ülemaailmse kogukonna nimel. Meie arvates on IFGga seotud põhiküsimused Euroopa tasandil „esindatus“, kliimamuutused, riikide võlad, rahu, haridus, valeuudised/väärinfo, noorte demokraatlik osalemine, pensioni- ja hoolekandesüsteemid, võttes arvesse demograafilisi muutusi, ning eluaseme- ja tööturud.