Põlvkondadevaheline õiglus ei saa olla noor versus vana või vana versus noor. Ja sageli unustatakse keskmised vanuserühmad. Eesmärk peab olema säilitada Euroopa, mis on väärt elamist kõigile inimestele. Põlvkondadevaheline õiglus peaks keskenduma võimalustele, mida kasvav oodatav eluiga pakub, ning võtma meetmeid, et kasutada saadud aastaid nii individuaalselt kui ka kogukonna jaoks. Eelkõige liikuvuse, linna- ja munitsipaalplaneerimise valdkonnas on laste ja noorte huvid sageli väga sarnased vanemate inimeste huvidega, nt seoses sihtkohtade juurdepääsetavusega ühistranspordiga või hea jalgteede infrastruktuuriga, detsentraliseeritud ostukeskustega, piirkondadega, kus viibida ja kohtuda. Ja võileivapõlvkond tuleb hamstrirattast välja tuua. See ei tohi langeda otse laste kasvatamiselt vanema põlvkonna hoole alla. Hooldustöö ebaõiglane jaotumine kogu elu jooksul mõjutab eelkõige naisi. Põlvkondadevaheline õiglus tähendab ka soolist võrdõiguslikkust ja hooldustöö tunnustamist kui olulist panust toimivasse solidaarsesse ühiskonda.