Ühiskonnas vihkamise vastu võitlemisest rääkides näen ma peamiselt seda, kui oluline on kooliharidus, olgu see siis alg-, kesk- või kõrgharidus. Ma ei taha seda vihkamise vastu võitlemise vormi üldse halvustada, sest see on kasulik tulevikule, kus ühiskonnas valitseb suurem sallivus. Kuidas me täna vihkamisega toime tuleme? Selle probleemi lahendamisel tunneb ja vihkab suur osa elanikkonnast, kes ei ole enam haridussüsteemi käeulatuses, minu arvates kõige tõenäolisemalt teist nahavärvi, seksuaalsust, religiooni, rahvust või arvamust, sest nad kasvasid üles vähem avatud ja vähem globaliseerunud maailmas kui praegused noored põlvkonnad. Kuidas harida osa elanikkonnast, kes ei ole enam haridussüsteemi käeulatuses? Pakun välja Euroopa Liidu institutsioonide korraldatud õpikodasid või koolitusi, mille eesmärk on võidelda vihkamise vastu ja teavitada elanikkonda korrapäraselt oma tööandjate kaudu, püüdes luua empaatiat ja mõistmist või tuua positiivseid näiteid erinevustest ja kontaktidest teistega.