Noored osalejad ütlesid, et riiklikud tervishoiusüsteemid kogu ELis peavad paremini kohanema diabeediga elamise tegelike probleemidega. Nad selgitasid, et noored seisavad sageli silmitsi killustatud hoolduse, aegunud varustuse või pikkade ooteaegadega: Probleemid, mis muudavad igapäevase juhtimise raskemaks. Samuti tõid nad esile silmatorkava ebavõrdsuse ravimite ja tehnoloogia kättesaadavuses: Mõnes riigis võib insuliini ja sellega seotud ravi hind olla rohkem kui kolm korda kõrgem kui teistes. Noored nõudsid tervishoiuteenuste suuremat ühtlustamist, õiglast hinnakujundust ja paremat koordineerimist kogu ELis, tagamaks, et kellegi tervis ei sõltuks tema elukohast. Nende jaoks ei tohiks diabeedi ohjamine kunagi olla privileeg - see peaks olema õigus.

Mida saab EL teha, et aidata liikmesriikidel parandada noorte juurdepääsu diabeediravile ja -hooldusele ning edendada digitaalsete ja uuenduslike tehnoloogiate kasutamist, austades samal ajal täielikult riikide pädevust tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel?